Peep Abel peep@edit.ee

Aasta tagasi kirjutas Peep Abel artikli oma esimese aasta kogemusest päikesepaneelidega majas. Praeguseks on möödunud juba teine aasta. Artiklis võrreldakse neid kaht aastat ja selgub, kui palju elektrihind päikesejaama poolt teenitud tulu mõjutas. Lisaks saab  elektritarbija vaatenurgast teada, millised olid universaalteenuse ja börsi tegelikud elektrihinnad energiahindade hüvitamise perioodil.

Kokkuvõte esimesest aastast

Üle-eelmise aasta lõpus olin lasknud paigaldada katusele päikesepargi koguvõimsusega 10,44 kW, mis koosnes 29 päikesepaneelist. Paneelid on paigutatud katuse edelasuunal kaldenurgaga 15 kraadi. Päikesejaama ehitus läks maksma 9424 eurot.

Esimesel täistööaastal 2021 andis päikesejaam toodangut 8 200 kWh elektrienergiat. Sellest 2000 kWh kasutasin oma majapidamises ise, 6200 kWh müüsin võrku. Kui liitsin kokku võrku müüdud energia eest saadud tasu, enda tarbitud elektri pealt kokku hoitud raha ja taastuvenergia toetuse, sain kogutuluks 1085 eurot.

Kuude lõikes jagunes toodetud energia ootuspäraselt. Kõige suurem toodang oli suvekuudel, kevadel ja sügisel vähem, talvel väga väike. Kuna elektri börsihind oli aasta teisel poolel  kõrgem kui esimesel, oli ka teenitud tulu juulis, augustis, septembris ja oktoobris veidi suurem kui ligikaudselt sama suure tootmismahuga juunis, mais, aprillis ja märtsis.

Olin selle tulemusega rahul, tulu kattis ühe üheksandiku päikesejaama ehituse kuludest ja andis lootust, et 9 aastaga tasub jaam oma ehituse kulud. Keskmine müüdud kilovatt-tunni hind oli 2021. aastal ligikaudu 8 senti. Tegin ka arvutuse, kui suur oleks tulu erinevate elektrihindade korral. Lõpetasin tabeli keskmise hinna 20 sendi juures, kus tulu oleks tulnud 2000 eurot.

Teisel aastal oli rohkem päikest ja kõrgem hind

Aasta 2022 ehk päikesejaama teine aasta andis veidi suurema energiatootluse ja topelttulu võrreldes esimesega. Toodetud energia hulk kasvas 8197 kilovatt-tunnilt 8949-ni, teenitud tulu aga 1085 eurolt 2314 euroni.

Põhiline tootluse kasv oli kevadkuudel, mil päike paistis palju rohkem kui aasta eest. Ka augustis ja septembris oli tootlus eelmise aastaga võrreldes suurem. Jälgin sotsiaalmeedias ka teiste väiketootjate tulemusi. Kevadel rõõmustasid hea tootluse üle teisedki, ju siis oligi päikest rohkem. 

Kokkuvõttes tootis jaam 2022 aastal energiat 8950 kWh.  See oli rohkem kui eelmise aasta toodang 8200 kWh. Unistuste „ümmargusest“ tulemusest 10 000 kWh jäi siiski puudu.

Elektri hind rallis kõrgele

Üllatuse pakkusid elektri kõrged börsihinnad, mis ületasid eelmise aasta hindu mitu korda. Ootamatult oli hinnad kõrged ka suvel. Kuigi kütteks energiat ei kulu, päikest on palju ja elektrit võinuks turul odava hinnaga jätkuda, oli kokkuvõttes tootmisvõimsust ikkagi vähe ja  hinnad kõrged. Järgneval joonisel on võrreldud müüdud elektri hindu kahe aasta jooksul.

Hinnarekord oli 17. augusti kella 18 ja 19 vahel, kui börsihind oli 4000 eurot megavatt-tunni, ehk 4 eurot kilovatt-tunni eest. Sõbrad on mult küsinud, kas ma müüsin ka selle 4000 euroga elektrit. Vastus on, et jah tõesti: ilm oli küll veidi pilvine, aga jaam tootis 1 kWh energiat, mille müügist teenisin 4 eurot. Suurem tulu oli nendel päevadel, kus kogu päeva paistis päike ja elektri kWh hind oli suurusjärgus 50 kuni 70 senti. Sellisel päeval müüdud elektri eest on saadud tasu ulatunud 20 euroni.

Järgneval joonisel on võrreldud kuude tulusust kahe aasta jooksul.

Kokku andis päikesejaam 2022. aastal tulu 2314 eurot, mis on üle kahe korra rohkem kui aasta varem. Tulu koosneb kolmest liigist – müügitulu,  saadud taastuvenergia toetus ning oma majapidamise tarbeks kokku hoitud elektrienergia hind ja võrgutasu. Järgnevalt jooniselt on näha, kuidas need tulu liigid erinevate hindadega aastate korral jaotuvad.

Nagu näha, siis ligikaudselt oli müüdud energia eest saadud tasu kõrgemate hindadega aastal kolm korda suurem, omatarbimise kokkuhoid kaks korda suurem ning taastuvenergia toetus sama suur kui eelmisel aastal. Nii suur müüdud elektri eest saadud tulu põhjuseks olid väga kõrged hinnad suvel, kui oma tarbimine oli väike ja enamik toodetud elektrist läks müügiks. Taastuvenergia tasu ei sõltu elektri hinnast, vaid müüdud saldeeritud elektrienergia kogusest, mis samade tarbimisharjumuste korral palju ei muutu. Taastuvenergia toetust saavad enne 2020. aasta lõppu käivitunud päikesejaamad 12 aasta jooksul ja see tagab tulude baastaseme ka väga madalate hindade korral.

Elektritarbimise kulu ja kuidas päikesepaneelid seda vähendavad

Päikesepaneelide paigaldamise eesmärgiks ei olnud mitte kasu teenida, vaid elektritarbimise kulusid hinna kõrge taseme korral vähendada. Järgnevalt diagrammilt on näha, kuidas see aastate lõikes õnnestus.

Diagrammil võrreldakse kolme viimase aasta elektritarbimise kulusid, kusjuures energia tarbimine on kõigil aastatel sarnane, hind on aga järjest tõusnud. Aastal 2020, kui päikesepaneele veel ei olnud, oli aasta elektritarbimise kulud 1820 eurot. Järgmisel aastal 2021 on kõrgema hinna juures kogu aasta kulu juba üle 3000 euro. Kuna päikesepaneelid andsid tulu üle 1000 euro, siis kokkuvõttes tuli selle vahe pealt maksta 1967 eurot, mis on sarnane 2021. aasta kuludega. 2022. aastal tõusis hind veelgi ning kogukulud elektri tarbimisele ületasid juba 3600 eurot. Kuna aga päike tõi palju suurema tulu, siis kokkuvõttes kulud hoopis vähenesid ja maksta tuli vaid 1348 eurot.

Jooniselt paistab, et elektri tarbimise ja tootmise proportsioon kahe viimase aasta jooksul on paigast ära – tulu elektri tootmiselt on kasvanud üle kahe korra, elektritarbimise kulu aga palju vähem. Sellel on kaks põhilist põhjust. Esiteks oli väga kõrge elektri hind suvekuudel, kui päike tootis palju elektrit, majapidamises kulus seda aga vähe (vt ka eelnevaid jooniseid 4 ja 5). Teiseks aitas aasta lõpus kulusid all hoida universaalteenus. Sellel on põhjust lähemalt peatuda.

Universaalteenus – hea või halb

Kui universaalteenuse võimalus 2022. aasta oktoobris tekkis, sai kohe selgeks, et tarbitavat elektrit on võimalik võrgust osta universaalteenuse hinnaga, toodetud elektrit aga müüa börsihinnaga. Oktoobri alguses hindu võrreldes oli näha, et universaalteenuse hind on börsihinnast odavam. Läksin kohe universaalteenusele üle ja järgnevad kuud näitasid selle otsuse õigsust. Kui oktoobris oli börsihind universaalteenuse hinnast veidi kallim, siis novembris juba palju ja detsembris üle kahe korra kallim. Joonisel olen arvestanud konkreetselt oma tarbimisele vastavat keskmist börsihinda koos riigipoolse kõrge elektrihinna hüvitisega. Universaalteenuse hinnana olen näidanud oma elektrimüüja hinna, millest on maha arvestatud riigipoolne hüvitis 6 senti (koos käibemaksuga).

Jaanuaris selgus ootamatult, et börsihind on langenud ja universaalteenuse hind on sellest kallim. Huvitav on, et riigi hüvitis tasandas kõik börsihinnad vahemikus 8 kuni 13 senti selle alumisele tasemele 8 sendi peale (koos käibemaksuga 9,6 senti). Viimase kolme kuu börsihinnad on joonisel märgitud sellel tasemel, kuigi tegelikud hinnad olid 10 ja 12 sendi kandis. Alates aprillist enam riik elektrihinda ei hüvita ning kehtivad kehtestatud universaalteenuse hind 19,2 senti ja tavapärane börsihind.

Muutsin alates veebruarist oma paketi ära ja läksin börsielektrile tagasi. Järgneval joonisel olen võrreldud oma elektritarbimise kulutusi viimastel kuudel olenevalt sellest, mis pakett oleks kehtinud.

Kokkuvõtteks võitsin eelmise aasta viimase kolme kuuga tänu universaalteenusele kokku 493 eurot ja selle aasta jaanuaris maksin rohkem 81 eurot. Ehk siis selle teenuse neljakuuline kasutamine andis kokkuvõttes üle 400 euro säästu ja tasandas päris hästi ära detsembri arve, mis börsihinna korral oleks olnud päris korralik kulu. Kuna börsihinnale tagasi minnes tuli nõustuda veidi kõrgema marginaaliga, siis sööb see küll osa säästetud rahast ära. See lisakulu tuleb eeldatavalt alla 100 euro aastas. Elektripaketi valik on muutunud põnevamaks kui kunagi varem.

Tulu mõjutab kõige enam hind

Kaks järjestikust aastat on olnud päikesepaneelide toodetud tulu poolest täiesti erinevad. Kõige rohkem on mõjutanud tulusust elektri börsihind päikselistel päevadel. 2022. aastal oli see keskmiselt 2 kuni 3 korda kõrgem kui aasta varem ning ka kogu aasta jooksul teenitud tulu oli üle kahe korra suurem.

Tuleviku hindu prognoosida on keeruline. Enamik loetud artiklitest pakub, et nii kõrgeid hindu enam ei tule kui mullu suvel. Pigem eeldatakse, et hinnad võivad edaspidi olla nii madalad, et  päikesepaneelide tasuvusaeg võib oluliselt pikeneda. Sellele viitavad ka tänavused elektrihinnad, mis märtsi lõpuosas olid päikselisel ajal enamjaolt 3-4 sendi kandis kWh eest. Kui need prognoosid paika peavad, ja hinnad suve jooksul samasse piirkonda jäävad, siis jääb selle aasta tulu 2021. aasta tulemusest väiksemaks. Kuna ka enda tarbimisele kulub vähem, siis kokkuvõttes aitavad päikesepaneelid majapidamise elektrikulu ikkagi vähendada. Kuna investeering on juba tehtud, siis tasuvusaega on ju huvitav arvutada, tegelikult selle aja saabumisel aga midagi ei muutu.

Mida peaks tänane päikesepargi ehitaja veel arvestama

Mitmetes piirkondades hakkab elektriliinide vaba ülekandevõimsus otsa lõppema. Nii mõnedki päikesejaama ehitada soovijad on saanud võrguga liitumiseks hinnapakkumise, mis ulatab miljonitesse eurodesse ja sisaldab elektrivõrgu arendust, näiteks trafo vahetust alajaamas. Elektrilevi investeerib küll mikrotootjate võrku ühendamiseks, kuid igale poole seda ei jätku.  

Seadusemuudatusega on nüüd saabunud selgus päikeseelektri maksustamise osas. Kuni 15 kW võimsusega jaama toodangu eest tulumaksu maksma ei pea. Seni sai tulumaksu kohustust mitmeti tõlgendada.  

Päikesejaama tasuvusaja suhtes võib mingeid arvutusi teha, kui pikaks see tegelikult kujuneb, näitab aeg. Euroopa Liidus kavandatakse elektrituru muudatusi, mis peaks ära hoidma nii äärmuslikult kõrged kui madalad hinnad ning kaitsma nii tarbijat kui tootjat. Võib-olla mõne aasta pärast on elektri tulud ja kulud stabiilsed ja tasuvuse prognoose juba lihtsam teha. Kui praegu võtta riske ja oma jaam valmis ehitada, saab hiljem juba olukorda jälgida ja tulu laekumisi oodata.

Peep Abel peep@edit.ee

Artikkel ilmunud Äripäeva veebis 12.02.2022

Peep Abel, kelle kodu sai veidi rohkem kui aasta tagasi päikesepaneelid, analüüsib hulga näidete, arvude ja jooniste najal, kui palju neist mullu tulu oli ning millisena paistab tulevik. Lisaks muule saab teada, miks ei maksa vigastustega riskides katusele ronida, et paneele lumest puhastada.

Hakkasin plaanima kodumaja katusele päikesepaneelide paigaldamist mõne aasta eest. Lugesin artikleid, kus hinnati paneelide kasu ja tasuvust. Hinnanguid oli mitmesuguseid, tasuvusajaks pakuti 5-15 aastat. Prognoositi nii elektri kallinemist kui ka odavnemist.

Maja aastane elektrikulu oli seni olnud ligikaudu 18 000 kWh. Sellest põhiosa, ligikaudu 14 000 kWh võtab maasoojuspump, mis hoolitseb kütte ja sooja vee eest. Soojuspump on majas aastast 2013, see on häälestatud töötama ökonoomselt.

Aasta elektrikulu koos võrgutasu ning muude tasude ja maksudega oli näiteks 2020. aastal 1820 eurot. Talvel küündis elektrikulu üle 200 euro kuus, suvel oli see väiksem.

Hinnates päikesepaneelide pakkumisi, tundus mõistlik paigaldada need maja edelapoolsele katuseküljele. See külg on päikesele avatud, puud ega muud objektid seda ei varjuta.

Palju “kümneid”

Katusele mahtus 29 päikesepaneeli koguvõimsusega 10,44 kW. Kuna kõrval kasvav puu jääb hommikupäikesele veidi ette, said paneelid ühendatud mitme kontuurina, nii et ühe osa peale vari ei langeks ja see saaks ka osalise varju korral elektrit toota. 

Katuse kalle on ligikaudu 15 kraadi. Päikesepaneelid asuvad katusel kompaktsel raamil. Kuigi paneelide paigaldamine suurema nurga, näiteks 30 alla, oleks andnud ligikaudu 5% suurema  tootlikkuse, ei  hakanud ma selle jaoks keerukamat konstruktsiooni tellima.

Võrguettevõttelt sain kinnituse, et olemasolev elektriühendus peab koormusele vastu.

Jaama maksumus pidi tulema suurusjärgus 10 000 eurot, aastatoodanguks võis prognoosida ligikaudu 10 000 kWh energiat, mis kataks poole elektrikulust ja hoiaks aastas kokku 1000 eurot, tasudes ennast ära 10 aastaga.

Saldeerimine – mis ja kuidas

Päikesejaama ühendamisel elektrivõrguga on lihtne põhimõte: päikeseelektrit kasutan niipalju, kui endal vaja läheb. Mis üle jääb, selle müün elektritootjana maha, mis puudu tuleb, selle ostan lisaks.

Kuna päike paistab põhiliselt suvel, elektrit kulub aga rohkem talvel, siis suvel saan elektrit suhteliselt palju müüa, talvel aga osta. Võrgutasu maksab ostja, seega pean maksma ainult selle elektri eest, mida ma ostan.

2020. aasta lõpuni sai taotleda ka taastuvenergia toetust, mis on 5,37 senti müüdud kWh päikeseelektri eest toetusperioodi pikkusega 12 aastat. Tasub märkida, et seda toetust saab saldeeritud energia eest.

Saldeerimine tähendab, et kui sama tunni jooksul elektrit nii ostetakse kui müüakse, siis tasu saab müüdud ja ostetud koguste vahe eest. Selline olukord tekib näiteks siis, kui vahepeal on pilvine ja siis jälle päike paistab ja samal ajal toimub elektritarbimine. Eelmise aasta kogemus näitas, et müüdud energia kogusest oli saldeeritud 92% ja selle koguse eest maksti ka toetust, mis on päris hästi.

Nii saigi tellitud ja paigaldatud päikesejaam, mis sisaldas paneele ja inverterit, sõlmitud lepingud elektrimüüja ja võrguettevõttega, samuti taastuvenergia toetuse leping.

Elektri ostu- ja müügi jaoks küsisin börsihinnaga elektri pakkumisi. Pakkumised erinesid marginaali poolest, mis ostu korral hinnale liidetakse, müügi korral aga lahutatakse. Kuna senine elektrimüüja pakkumine ei olnud soodsam, vahetasingi pakkujat, kusjuures senine müüja „ärkas“ siis, kui olin soovi avaldunud tema teenustest loobuda ja teatas, et võib ka soodsamat marginaali pakkuda. Aga siis oli juba kõik otsustatud.

Lisaks valisin veel ostuks rohelise energia, mille marginaal oli veidi kõrgem. Aastase tarbimise koguse pealt tuli marginaali hinnavahe kokku 8 eurot.

2020. aasta lõpuks sai päikesejaam tööle. Jaama ehituse kogukuluks tuli 9424 eurot koos liitumistasuga.

Eesmärgist palju puudu ei jäänud

Järgnev aasta andis ülevaate, kuidas selline süsteem tegelikult toimib.

Jaanuar ja veebruar olid külmad ja elektrikulu suur. Enamiku jaanuarist oli katusel paneelide peale sadanud ka korralik lumevaip ning elektrit paneelidest ei tulnud. Veebruaris oli lumi katuselt ja paneelidelt maha tulnud, aga ka päikest ei olnud nii palju, et arvestatavast elektritoodangust rääkida.

Alles märtsis, kui ilmad kevadiseks läksid, hakkas paneelidest  elektrit korralikult tulema. Mais kattis päikeseelektri tootmine juba kuu tarbimise. Suvekuudel päike säras, päikesejaam tootis elektrit väga hästi, langes septembriks jälle tarbimise tasemele ja vähenes edasi iga kuuga.

Diagrammil on toodud elektrienergia tootmine ja tarbimine igal kuul. Lisaks on võrdluseks halli tulbana näha keskmine kuutarbimine aastatel 2013 kuni 2020. Nagu näha, on aastate lõikes tarbimine suhteliselt sarnane. Suuremad erinevused on seletatavad ilmale vastavast erinevast küttevajadusest.

Kogu elektritarbimine oli eelmisel aastal 18 867 kWh, päikesejaama toodang aga 8 197 kWh. Loodetud tulemustest (10 000 kWh ja pool kogu tarbimisest) palju puudu ei jäänud.

Las see lumi olla ja muud järeldused

Kuna kõik tootmise, ostu-müügi ja hinnaandmed on tunnikaupa kättesaadavad, siis väikese andmetöötluse tulemusena sai näha paljugi huvitavat ja teha ka mitmeid järeldusi.

Kinnipüütud päikeseenergia erineb aastaaegade lõikes tohutult. Märtsikuus toodab jaam sama palju energiat, kui oktoobrist veebruarini kokku. Juunis ja juulis on tootmine kõige suurem, augusti toodang jääb aga alla nii maile kui aprillile.

Pole vaja muretseda, et lumi on paneelide peal, elektrit ei tule ja katusele on keeruline paneele puhastama minna. Näiteks käesoleva aasta jaanuaris oli lund vähe ja päikest suhteliselt palju, aga kogutoodang oli ikka alla 40 kWh, mis isegi praeguste kõrgete hindade korral andis kogutuluks 9 eurot. Paneelidel võib rahulikult lasta lume all olla ja mitte näha vaeva nende puhastamisega, riskides paneelide või enda vigastamisega. Õige hooaeg algab ikka kevadel, kui päike kõrgel ja lumi läinud.

Juunis ja juulis on praktiliselt iga päev ööpäeva jooksul ainult 5 öötundi, kus üldse elektrit ei toodeta. Päeva ajal on tihti tunde, mille toodang on 6, 7 või isegi 8 kWh. Viimasel juhul päike lõõmab, andes pidevalt 8 kW elektrienergiat.

Maksimaalne ööpäevane toodang 70 kilovatt-tundi oli 30. mail. 60 päeval, mis olid vahemikus 9. aprillist kuni 6. augustini, tootis päikesejaam energiat ööpäeva jooksul üle 50 kWh. Samas ka päikseliste päevade osal ajast on toimunud väikeses koguses elektri ost võrgust. Selline kahes suunas elektri liikumine vastavalt vajadusele on igapäevaseks kasutamiseks väga mugav.

Nagu järgnevalt diagrammilt näha, siis enamiku ajast jaam elektrit ei tooda, tootmise ajast ligikaudu pool on võimsus alla 1 kW. Peaaegu neljandiku kogu ajast, keskmiselt 5,5 tundi ööpäevas on päikeseelektri tootmisvõimsus üle 1 kW.

Maksimaalne tootmisvõimsus oli 9,9 kW, nii et nimivõimsus on ka peaaegu saavutatud. Kogu aasta kestel tootis jaam elektrit nimivõimsuse lähedal üle 9 kW kokku 4 tunni jooksul.

Räägime tasuvusest

Päikeseelektrist saadavat tulu saab mitmel viisil:

1. Elektrienergia müük börsihinnaga. Kui võrrelda elektri ostmist ja müümist, siis tuleb isegi sama koguse sama hinnaga elektri ostmisel maksta rohkem, kui selle müümisel saab. Esiteks mängib siin elektriettevõtte kasuks marginaal, mis ühel juhul hinnale liidetakse, teisel juhul lahutatakse (see marginaal pole küll suur), teiseks tuleb tasuda ostmisel ka võrgutasu koos maksudega, kolmandaks lisandub ostul ka käibemaks, müümisel eraisik aga seda ei saa.
2. Taastuvenergia toetus. Nagu mainitud, siis selle saamiseks lepinguid niisugusel viisil nagu enne 2021. aastat enam ei sõlmita.
3. Oma tarbeks kasutatud elektrienergia. Selle tulu saab lihtsalt teada, arvestades, mis tasu oleks tulnud selle kasutamiseks koos võrgutasude ja maksudega maksta, kui päikesejaama poleks olnud.

Järgneval diagrammil on näha, kuidas saadud tulu aasta jooksul jagunes:

Nagu näha, oli juunis ja juulis tulu üle 200 euro ning aprillis, mais, augustis ja septembris üle 100 euro. Aasta kogutulu oli 1085 eurot.

Kui aasta jooksul saadud erineval teel tulnud tulude suurust võrrelda, selgub, et elektrienergia müük on toonud sisse veidi rohkem kui taastuvenergia toetus ja omatarbeks tarbitud elekter:

Võrreldes kuude tootmist ja tulu, siis võib märgata, et ehkki augustis ja septembris oli elektrienergia tootmine väiksem kui märtsis, aprillis ja mais, siis tulu on pigem suurem. Põhjuseks on kasvanud elektri hind, mis hakkas juunis tõusma ja oli sügiseks juba kaks korda kõrgem kui maikuus.

Järgneval diagrammil on müüdud elektrienergia keskmine hind kuude lõikes. Kui veel maikuus oli see 5 senti, siis sügiskuudel enam alla 10 sendi kilovatt-tunni eest see ei langenud.

Tulevikuperspektiivid

Esimesel aastal tõi päikesejaam sisse 1085 eurot ehk ühe üheksandiku selle valmimisele kulunud väljaminekust, andes nii prognoositavaks tasuvusajaks üheksa aastat. Kuid praegu on elektri hind kõrgemal tasemel kui aasta tagasi ning selle trendi jätkudes suureneb ka päikeseelektri saadav tulu ja lüheneb tasuvusaeg.

Elektri hinnatõusu ei saa siiski heaks uudiseks pidada. Kui aastal 2020 tuli majapidamise elektri eest koos võrgu- ja kõigi muude tasudega maksta kokku 1820 eurot, siis 2021. aastal pärast kõigi tulude ja kulude kokkuarvamist jäi rahakott kõhnemaks 2123 euro jagu. Tõsi küll, tarbimine oli ka veidi suurem. Seega neelasid põhimõtteliselt  kogu päikeseenergiast saadud tulu oluliselt suuremad aasta viimaste kuude arved.

Järgmisel diagrammil on toodud päikesejaama prognoositav tulu erinevate keskmiste elektrihindade korral. Esimene tulp näitab eelmise aasta tegelikke tulusid. Keskmine elektri müügihind oli 2021. aastal 0,8 senti kilovatt-tunni eest.

Toodetava energia kogus sõltub eelkõige ilmast. Diagrammi elektrienergia koguste aluseks on reaalne tootmine 2021. aastal. Aastad pole vennad – kui päike paistab rohkem, elektritoodang suureneb, kui vähem, siis väheneb.

Oma tarbeks toodetud elektri tasuvuse hinnang pole päris täpne. Selleks kuluva elektri hind on arvestatud sama mis müüdud elektril, ent tegelikult võib see erineda. Oma tarbeks toodetud elektri korral on tulude hulka arvestatud ka kokkuhoid võrgutasudelt, mille maksumus sõltub kehtestatud toetusmeetmetest.

Diagrammil on märgitud tulu nii koos taastuvenergia toetusega kui ilma selleta. Viimane näitaja võiks huvitada neid, kes on päikesejaama praegu rajamas. Kui nüüd ehitada samasugune päikeseelektrijaam, nagu artiklis kirjeldatud, ning kui elektrihind jääks praeguse taseme juurde 12 senti kWh eest, siis annaks see jaam prognoosi kohaselt samadel tingimustel sama ilmaga aasta jooksul ligikaudu 1061 eurot tulu.

Mida annaks salvestusseadmete kasutamine?

Eraldi tasuks vaadelda ka võimalust ühendada süsteemiga salvestusseade, mis võimaldaks paistva päikese ajal salvestada päikeseenergiat akudesse ja kasutada seda hiljem. Selliseid salvesteid pakutakse ka jaamade ehitajate poolt, hind koos paigaldusega on suurusjärgus 4000 eurot ühe 5 kWh mahtuvusega salvesti eest.

Salvestatav 5 kWh on energia, mis kulub ära ühe õhtuga. Salvestusseadme abil on võimalik päikselise päeva korral aku täis laadida ja seda õhtul kasutada. Elektritarbimine jääks kokkuvõtteks samaks, salvestatud energia kasutamine annab, et samas mahus energiat ei peaks müüma ja pärast elektrivõrgust tagasi ostma. Väike võit tuleb elektrimüüja marginaalilt ning ostul makstavalt käibemaksult. Põhiline kokkuhoid on eelkõige võrgutasudelt.

Elektri hindade pealt  hinnavõitu eriti loota ei ole, kuna tavaliselt on elekter päeval, kui seda salvestatakse, kallim kui õhtul ja öösel, kui seda kulutatakse. Lisatulu võiks veel tuua nutika salvestuslahenduse kasutamine, mis salvestaks elektrit siis, kui hind on odavam ja tarbiks siis, kui see on kallim. Edaspidi võiks selliseid võimalusi analüüsida.

Salvestusseadme mõju hindamiseks kasutasin aasta jooksul kogutud andmeid ja mängisin tabelis läbi stsenaariumi „mis toimuks siis, kui süsteemis oleks salvestusseade“. Selgus, et aasta jooksul oleks jäänud võrgus edasi-tagasi liigutamata 1587 kWh elektrienergiat. Hinnavõit sellelt koguselt oleks tulnud 169 (mida ei pidanud ostma) miinus 131 eurot (mida ei saanud müüa). Võrgutasude kokkuhoiult oleks lisandunud kasu 97 eurot. Kuna saamata oleks jäänud ka 58 eurot taastuvenergia toetust, oleks kogu mõju jäänud kokkuvõttes 77 euroga plussi.

Võrreldes salvestusseadme hinnaga on saadav rahaline tulu väga väike ja seda seadet tasa ei teeni. Palju parem poleks olukord ka siis, kui taastuvenergia toetus tulu ei mõjutaks. 

Kui tulevad mingid odavamad või suurema mahtuvusega elektrienergia salvestamise tehnoloogiad või nutikad vahendid elektri kasutamise reguleerimiseks vastavalt börsihindadele, võib nende tasuvust uuesti hinnata.

Kokkuvõtteks

Päikesejaama rajamist saab pidada heaks otsuseks, mis aitab suurenenud kuludega toime tulla. Mida kallim on elekter, seda rohkem jaamast abi on.

Loodetavasti on sellise kogemuse ülevaade abiks ka neile, kes praegu päikesejaama rajamist kaaluvad. Otse ei saa neid kogemusi üle võtta, konkreetsel juhul on kirjeldatud ikkagi üht konkreetset üsna suure tarbimisega kodu juhtu. Praegu selles näites toodud taastuvenergia toetusmeedet enam taotleda ei saa, tulemas on aga uued.

Nagu näha, võiks ühe 10 kWh päikeseelektrijaama toodav tulu aastas meie tingimustes 1000 euro kanti jääda. Vastavalt eelmisel joonisele 7 tekiks selles suurusjärgus tulu, kui elektri hind jääks praeguse taseme juurde 12 senti kWh eest, päike paistaks sama palju kui eelmisel aastal ning jaam ja tarbimine oleksid ka sarnased, nagu selle artikli aluseks oleval süsteemil.

Aktsiaselts TERA sai 18.12 2021 30 aastaseks ja tähistab juubelit. Täname kõiki kliente ja partnereid õnnitluste eest! Eraldi sooviksime välja tuua meie ühe hea tarnija Onninen AS õnnitlust järgneva foto materjaliga. Üle antud tänukiri koos 300 rublaga läheb meie kontoris Laki 19, Tallinn kindlasti aukohale ja jääb toob kindlasti meie edasistes tegemistes õnne.

“” TERA AS asutati 18. detsembril 1991. a Vormistamine käis organiseeritult, registreerimise eest küsiti 200 rubla, pangaarve avamise eest veel 100 ja võiski tegevust alustada.””

AS TERA kollektiiv

Meie elektritööde, päikeseelektrijaamade ja ATS tööde asjaajamine vastab asjakohastele standarditele. Oleme juba 15 aastat teostanud töid järgides juhtimissüsteemisertifikaati ning endale teadaolevalt ka ainus ettevõte Eestis kellele on omistatud antud sertifikaat päikeseelektrijaamade valdkonnas.

AS TERA meeskond

Projekteerimisel on elektrikaablite ja -kaitsmete valikul väga oluline seadmete omavaheline sobivus. Tihti paigaldatakse väikse ristlõikega kaablit suure automaatkaitselüliti alla (nt XPJ 3G1,5 kaabel C1x20A kaitsmega). Valed kombinatsioonid võivad kaasa tuua selle, et suure tarbimise korral võib kaitse mitte rakenduda ning kaablite ühenduskohad kuumenevad üle lubatud piiri või koguni tekib tulekahju.

Selle vältimiseks on kaks järgnevat tabelit aitamaks lihtsustada toodete valikut:

Vask (Cu) juhtmete koormustabel

Aluminiium (Al) juhtmete koormustabel

NB: Väärtused on ligikaudsed, täpsemate väärtuste arvutamiseks tuleb arvestada ka kaabli pikkuse ning toiteliini summarse kaugusega alajaamast (tulenevalt pingelangust). Samuti tuleb jälgida konkreetse kaabli tootelehte.

Varem ajaloost

Päikeseenergiat on inimtegevuse tarbeks muundatud juba sadu aastaid. Aastal 1767. leiutas Šveitsi teadlane Horace-Benedict de Saussure esimese päikesekollektori, mis soojendas isoleeritud ahju 110 kraadini kasutades kolme klaasist kihti. Fotogalvaanilise (ingl photovoltaic) efekti avastas 1839. aastal prantsuse teadlane Edmond Becquerel, kes leidis, et kahe elektroodi asetamisel elektrolüüti ning jättes neid valguse kätte, tekib elektrivool. Esimese fotogalvaanilise elemendi konstrueeris 1883. aastal ameeriklane Charles Fritts, kes kasutas pooljuht-metallina seleeni ning üliõhukesi kullakihte, millega saavutas seade vaid 0,5% efektiivsuse. Efektiivsuse all mõeldakse fotoelemendi võimet muuta pinnale jõudev päikesekiirguse energia hulk elektrienergiaks.

Aastal 1905 avaldas saksa füüsikateoreetik Albert Einstein tulemused fotoelektrilise efekti olemusest, mille eest sai ta ka 1921. aastal Nobeli füüsikapreemia. Eksperimentaalselt tõestas seda ameeriklane Robert Millikan 1916. aastal. 1940. aastal avastas USA uurimisinstituudi Bell Laboratories füüsik Russel Ohl räni pn-siirde, mis on pooljuhtdioodide ja bipolaartransistorite põhiomadusi ning 1946.  aastal  patenteeris R. Ohl moodsa räni kasutava päikesepatarei. Aastaks 1954 täiustasid Bell Laboratories´e füüsikud räni baasil töötavat fotogalvaanilist elementi nii palju, et saavutati 6%  efektiivsus. Seda võib pidada ka esimeseks praktiliseks päikeseenergiast elektrit tootvaks seadmeks.

Tänapäev

Ameerika firma Hoffman Electronics on andnud väga suure panuse päikeseelementide arendusse. Aastal 1955 konstrueerisid nad kommertseesmärgiks mõeldud 2% efektiivsusega päikeseelemendi, mille hinnaks kujunes 1,7855 dollarit vati kohta ($/W) ehk tänapäeva vääringus 15,6 $/W (11,33 €/W). 1957. aastal täiustasid nad seadet 8%-ni, 1958. aastal 9%-ni, 1959. aastal 10%-ni ning 1960. aastal koguni 14%-ni. 1977. aastaks oli maailmas kokku installeeritud 500 kW päikesepaneele ning viis aastat hiljem 1983. aastal oli neid juba 21,3 MW. Aastal 1985 saavutati Austraalias ränist tehtud päikeseelementidel 20% efektiivsus ning 1994. aastal jõuti USA-s 30% tähiseni. Tänapäeval on laboratoorselt saadud päikesepaneelide efektiivsuseks koguni 44,4%, mis saavutati Sharp Corporationi poolt 2013. aasta aprillis, kasutades koondatud läätsega päikeseelementi . Praegu kasutatakse kommerts eesmärkidel siiski peamiselt vaid mono- ja polükristall päikesepaneele, mille keskmised efektiivsused on vastavalt 15-20% ja 13-16%.

Pidev päikesepaneelide efektiivsuse täiustamine muutis päikesepaneele üha atraktiivsemaks investeeringuks, mis viis selleni, et neid hakati suuremates kogustes tootma ning seetõttu  ühikmaksumuse alanes ning see omakorda põhjustas suuremat nõudlust. See protsess, kus toimub pidevalt positiivse tagasimõjuga tsükkel, on viinud selleni, et installeeritud päikesepaneelide arv on viimastel aastatel hakanud eksponentsiaalselt tõusma: kui 2000. aastaks oli maailmas installeeritud 1 GW võimsuses päikesepaneele, siis 2013. aasta esimeses pooles ületati 100 GW tähis  ning 2012. aastal toodeti päikeseenergiast kokku 35 GWh elektrienergiat, mis moodustas kogu maailma elektritootmisest 0,5%. Päikesepaneelide paigaldamise esirinnas maailmas on Saksamaa, Jaapan ja Itaalia. Viimastel aastates on kõige suuremateks päikesepaneelide paigaldajaks saanud Hiina ja India. Aasta 2016 lõpul ületati maailmas paigaldatud päikesepaneelide 300 GW koguse piiri.

Päikesepaneelide hinna ajalugu

Päikesepaneelide hinnad on aastakümnete jooksul pidevalt langenud vastavalt sellele, kui palju on maailmas summaarselt neid installeeritud (Joonis 2.). Alates aastast 1976 on päikesepaneelide moodulite hinnad langenud üle 100 korra.

Joonis 2. Installeeritud päikesepaneelide koguvõimsuse ja päikesemooduli hinna suhe läbi aastate

• Käesolev artikkel on katkend Mihkel Mahlapuu 2014. aasta TTÜ magistritööst teemal
  “Päikeseelektrijaama toodangu simulatsioon ja majanduslik analüüs linnatingimustes asuvatel hoonetel”

Elektritootmisel päikeseenergiast on oluline, et päikesepaneelide peale langeks võimalikult palju ja pika aja jooksul päikesekiirgust. Käesoleva artiklis on võetud päikesekiirguse andmed Keskkonnaagentuuri Harku mõõtejaamast, mis asub Tallinna linnale kõige lähemal ning mille koordinaadid on: laiuskraadid N 59°23´53´´, pikkuskraadid E 24°36´10´´.

KAURi andmete kohaselt oli aastal 2012 Eestis Harku mõõtejaamas aastane summaarne horisontaalne päikese radiatsioon 938 kWh/m². Statistikaameti kohaselt on Eestis kõige päikesepaistelisem piirkond Saaremaa, kus päikesepaistelisi päevi oli perioodil 2007 kuni 2011 vahemikus 1900-2500 tundi. Üldiselt ongi rannikualadel ja Lääne-Eestis päikesepaistelisemad piirkonnad. Näiteks Tallinnas oli antud perioodil aastas keskmiselt 1800-2200 tundi päikesepaistet, samas kui Peipsi järve äärsetel aladel oli keskmiselt vaid 1400-1800 tundi päikesepaistet.

Joonis 1. Tallinn-Harku aeroloogiajaamas mõõdetud ja arvutatud summaarse kiirguse Q (MJ/m²) tunnisummade põhjal (1 kWh = 3,6 MJ) perioodil 2009 kuni 2013 september

Joonis 1. on näha, et 2013 on aastane keskmine päikesekiirgus olnud suurem kui muudel aastatel ning 9 esimese kuu päikesekiirguse hulk on olnud juba suurem kui eelnevatel aastatel. 2009. aastal oli aastane summaarne päikesekiirgus 936 kWh/m², 2010. aastal 840 kWh/m², 2011. aastal 868 kWh/m²,  2012. aastal 938 kWh/m²  ning 2013. aastal üheksa kuuga 973 kWh/m².

Tallinna Tehnikaülikooli Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna teaduri Andri Jagomägi andmetel on kiirgushulk Eestis optimaalselt orienteeritud pinnal (kaldenurk maapinna suhtes) aastas 1120 kWh/m². Peaaegu 20%-line erinevus andmete vahel tuleneb sellest, et KAURi andmed on mõõdetud horisontaalsel pinnal, kuid TTÜ Materjaliteaduste instituudis on mõõtmised teostatud optimaalse kaldenurgaga maapinna suhtes, mis Tallinnas on 42° ning mis on arvutatud kasutades päikeseradiatsiooni mudelit OLMO. Joonis 2 on näidatud päikesepaneelide aastast elektrienergia toodangut erinevate kaldenurkade ja lõuna suuna kõrvalekallete juures. Samuti on näha joonte ristumiskohal optimaalset kaldenurka ja kõrvalekallet lõuna suunast.

Joonis 2. Optimaalne päikesepaneelide ja -kollektorite kaldenurk  ja kõrvalekalle lõuna suunast

• Käesolev artikkel on katkend Mihkel Mahlapuu 2014. aasta TTÜ magistritööst teemal
  “Päikeseelektrijaama toodangu simulatsioon ja majanduslik analüüs linnatingimustes asuvatel hoonetel”

Päikeseelektrijaama tasuvusaja kujunemisel mängivad kõige suuremat rolli kolm tähtsaimat tegurit, milleks on rajamise maksumus, päikesepaneelide toodang aastas ning elektri hind. Maksumust ja toodangut on võimalik igale objektile arvutada, kuid elektrihinna tuleviku kohta täit selgust ei ole. Üks on kindel: pikas perspektiivis see tõuseb seni, kuni ei ole välja töötatud uusi elektrienergia tootmistehnoloogiaid nagu näiteks külm tuumasüntees. Päikeseelektrijaamade tasuvusaja põhimõtteline struktuur on näidatud joonisel 1. paikesepaneelide-tasuvus.

Joonis 1. Päikeseelektrijaama tasuvusaja arvutamise struktuur ja selle tegurid. (Punasega: tasuvusaega suurendavad elemendid. Rohelisega: tasuvusaega vähendavad elemendid. Mustaga: looduslikud ja paigalduslikud elemendid)

Päikeseelektrijaama maksumus

Päikeseelektrijaama maksumust hinnatakse tihti suhtena: mitu eurot (€) kulub ühe vati (W) tootmisvõimsuse paigaldamiseks ehk €/W. Selle kujunemist mõjutavad järgmised peamised faktorid:

• Päikeseelektrijaama suurus (mida rohkem kW, seda väiksem €/W)
• Paigaldise asukoht (maapind, fassaad, lame- või viilkatus)
• Katusele paigaldades katuse materjal (kivi, plekk, bituumen jt)

Kõige tüüpilisemaks päikeseelektrijaamaks on mikrotootja, mille suuruseks on 11 kW. Kõige odavamaks paigalduslahenduseks selle juures on trapetsplekist viilkatus, mille mõistlikuks “võtmed kätte” hinnaks on 12 000 € pluss käibemaks, mis tähendab, et antud elektrijaama lõpphinna ja paigaldatud võimsuse suhteks tuleb 1,3 €/W. Käesoleva artikli koostaja 2014. aasta magistritööst “Päikeseelektrijaama toodangu simulatsioon ja majanduslik analüüs linnatingimustes asuvatel hoonetel” järeldus, et optimistliku stsenaariumi korral ning sobivate paigaldustingimustega, mille juures elektrijaama hinna ja paigaldatud võimsuse suhe on 1,2 €/W kohta, on päikeseelektrijaama tasuvus 7 aastat. Hinna kujundavad viis põhilist faktorit, milleks on päikesepaneelid, paigaldustööd, inverter, kinnitus- ja elektritarvikud. Nende protsentuaalne osakaal on näidatud joonisel 2.

Joonis 2. 11 kW päikeseelektrijaama paigaldamise maksumuse kujunemine

Päikeseelektrijaama rajamisel on suurimaks maksumuseks päikesepaneelid ise, mille hinna juurde kuulub ka transport välismaalt Eestisse. Sarnane olukord on ka võrguinverteritega, kuid lisaks tuleb paigaldamise järgselt invertereid seadistada vastavalt Eesti võrgueeskirjale.
Päikeseelektrijaama paigaldustööde hulka kuuluvad kõik teenused, mis tehakse ära seonduvalt päikeseelektrijaama rajamisega. Selle hulka ei kuulu vaid jaotusvõrgu ettevõttega sõlmitud liitumislepingu tasu, mis on üldjuhul umbes 300 € (vaata Elektrilevi, Imatra),  ning kooskõlastus kohaliku omavalitsusega hoone tehnosüsteemide muutmiseks (vaata Riigiteataja). Paigaldustööde hulka kuuluvad järgnevad tegevused:

• Elektriprojekti koostamine
• Elektrilevi liitumistaotluse ja Eleringi taastuvenergiatoetuse taotluse esitamine
• Päikesepaneelide paigaldamine
• Elektritööd
• Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus
• Transport

Päikeseelektrijaama elektriprojekti koostamisel tuleks jälgida mitmeid standardeid ja seadusakte. Selle põhjal saab välja ehitada kvaliteetse päikeseelektripaigaldise, mis kestaks praktiliselt hooldusvabalt järgnevad 40 aastat. Katusele paigaldamise korral tuleb arvestada ka katuse ehitusliku seisukorraga ja elueaga. 11 kW päikeseelektrijaama paigaldamine koos elektritöödega võtab üldjuhul kolmel töölisel aega kaks päeva, mille järel võib kutsuda inspektori elektripaigaldise ülevaatamiseks ja kontrollmõõtmisteks. Elektripaigaldisi võib võtta vastu ka osade kaupa, mistõttu ei oma elektripaigaldise eelnev seisukord väga suurt mõju päikeseelektrijaama kasutusse võtmisel. Peamine selle juures on, et hoone maandustakistus oleks nõutud piirides ning et elektrikaabeldus ja kaitseseadmed päikeseelektrijaama ja elektrivõrgu vahel oleksid sobivad  antud paigaldisele.
Päikeseelektrijaama hinna kujunemisel on elektri- ja kinnitustarvikute osakaal üle 10%. Lisaks alumiiniumist katusekinnitustele tuleb paigaldis maandada ning kui nõutud, siis ka paigaldada sobilik piksekaitse. Päikesepaneelide ja inverteri ning inverteri ja elektrijaotuskeskuse vaheline kaabeldus ja kaitseseadmed tuleb paigaldada vastavalt elektriprojektis nõutule.
Võttes arvesse, et korralikult ehitatud ja 14 400 € maksev päikeseelektrijaam peab vastu kuni 40 aastat, mille jooksul toodetakse teatud hulk energiat, millest osa tarbitakse kohapeal kohe ära ning osa müüakse elektrivõrku, saab koostada tasuvusarvutuse antud süsteemile.

Päikeseelektrijaama tasuvusaeg

Nagu oli joonisel 1 näha, koosneb päikeseelektrijaamade tasuvusaeg paljudest erinevatest muutuvatest sisenditest. Hea on leida tasuvusaeg ühele võimalikule stsenaariumile eelnevalt mainitud 14 400 € maksvale 11 kW päikeseelektrijaamale. Lihtsustamaks tasuvusaja arvutamise lahenduskäiku veelgi, võetakse arvesse järgmisi tegureid:

• Elektrienergia lõpphinnaks on 0,14 €/kWh
• Elektrihind tarbija jaoks ei tõuse, inflatsioon ja elektrihinna tõus on võrdsed
• 11 kW päikeseelektrijaam toodab ligikaudu 11000 kWh aastas
• Toodangu kujunemisel ei arvestata päikesepaneelide iga-aastast degradeerumist
• Kogu toodetud elektrienergia tarbitakse kohapeal ära
• Päikeseelektrijaama hoolduskulud aastas on ~100 €
• Päikeseelektrijaam ostetakse kohe välja

Iga-aastane sääst tulenevalt elektritootmisest on järgmine: (11 000 x 0,14) – 100 = 1440 €. Jagades antud summaga paigaldamise maksumuse 14 400 €, tuleb tasuvusajaks 10 aastat.
Sisendite täpsustamisel vastavalt iga konkreetse objekti iseärasustele muutub ka ennustatav tasuvusaeg.

• Elektrienergia hind võib olenevalt lepingust kõikuda vahemikus 0,10 kuni 0,16 €/kWh, mille juures suurtarbijatel on hind odavam.
• Elektrihinna kujunemine tulevikus ei ole täpselt teada, kuid võib eeldada, et elektritarbimise ja keskkonnatasude tõustes omab see ka tulevikus kasvutrendi.
• Päikeseelektrijaamade tootlikkus 1 kWp = 1000 kWh, nagu sai valitud tasuvusarvutuses, on pigem oodatav keskmine toodang. Sama näitaja oli näiteks 2012. aastal Vormsi koolimajale paigaldatud päikeseelektrijaamal 1300 kWh.
• Päikesepaneelide degradeerumine ehk aastane väljundvõimsuse langemine nimivõimsusest on Eesti klimaatilistes oludes umbes 0,3%, mille tõttu ei oma see väga suurt mõju tasuvusarvutustele.
• Mõistlik on päikeseelektrijaama projekteerida nii, et enamik toodangust saaks kohapeal ära tarbitud. Samas soodustab elektrivõrku müümist taastuvenergiatoetus.
• Päikeseelektrijaamade paigaldamisel peaks arvestama ka nende hooldamiskuluga, mille hulka kuulub regulaarne puhastamine ja tehnilise seisukorra kontrollimine.
• Ostes päikeseelektrijaama kohe välja, ei tule maksta laenu intressikulusid. Kui aga võtta soodsa intressimääraga pikaajalist laenu, on võimalik näha, et päikeseelektrijaamaga seotud rahavoog on positiivne juba esimesel tootmisaastal.

Päikeseelektrijaamade paigaldamisel on lisaks rohelisele mõtte- ja tegutsemisviisile ning mõistliku, alla 10-aastase tasuvusaja juures veel teisigi positiivseid külgi. Päikeseelektri tootmisega kaitstakse ennast võimalike suuremate elektrihinna tõusude eest kümneteks aastateks. Päikesepaneelidega varustatud hooned on kinnisvaraturul atraktiivsemad müügiartiklid. Ning lõpetuseks – igal päikeseelektrijaama omanikul on hommikuse päikesetõusu ajal rohkem põhjust rõõmu tunda.

• Käesolev artikkel on katkend Mihkel Mahlapuu 2014. aasta TTÜ magistritööst teemal
  “Päikeseelektrijaama toodangu simulatsioon ja majanduslik analüüs linnatingimustes asuvatel hoonetel”

AS TERA kollektiiv soovib rahulikku ja pingevaba jõuluaega ning head vana aasta lõppu!
See aasta on meie jaoks eriline, sest koos jõuludega tähistab AS TERA ka oma 25. sünnipäeva. Ettevõte on loodud 18.12.1991.

(Link meie Facebooki lehele)

Tere sõbrad

AS TERA sai loodud 1991.a, millega seoses tähistame käesoleval aastal oma 25. juubelit. Soovist ajaga kaasas käia, hakkame nüüdsest olema aktiivsemad ka sotsiaalmeedias (loe: Facebookis). Läbi Facebooki hoiame oma sõpru ja huvilisi kursis meie jaoks oluliste elektrialaste, päikeseenergia ja tuleohutuse teemadega. Lisaks postitame erinevaid huvitavaid ja rõõmsaid tegevusi, millega meie tublid töölised ja kollegid kokku puutuvad.

Head pingete maandamist ja särtsu soovides

https://www.facebook.com/TERAelekter