Hooldus
Kuigi päikeseelektrijaamasid peetakse hooldust mittevajavateks, sest neil pole ühtegi liikuvat osa, siis tegelikult tuleks neile regulaarselt hooldust läbi viia. Hoolduse käigus tehakse järgmisi töid:
- Pesta lapi, jaheda veega paneelide klaaspindasid
- Visuaalselt kontrollida paneelide seisukorda (praod, värvimuutused)
- Kontrollida kõiki elektrilisi ühendusi (alalis- ja vahelduvvooluahela omad)
- Kontrollida üle kinnituskonstruktsiooni kruvid ja poldid
- Kontrollida inverteri korrapärast tööd
- Eemaldada päikesepaneelide ümbruses kasvavad taimed
Kuigi kõik kinnituskonstruktsioonid paigaldatakse roostevaba metalliga, siis tuleks ikkagi jälgida konstruktsioonide metalli seisukorda.
Päikeseelektrijaamade hooldustööd on Eestis suhteliselt uus valdkond ning nõuded nende teostamiseks ei ole välja kujunenud, üldjuhul jääb see omaniku vastutuseks. USA-s on näiteks arvestatud suuremate päikeseelektrijaamade aastaseks hoolduskuluks 20 $/kW (14,6 €/kW). Võimalusi hoolduskulutuste arvutamiseks on teisigi. Näiteks võib arvestada aastaseks hoolduskuluks mingi protsendi kogu elektrijaama maksumusest, mis võiks olla 0,5% ehk siis, kui 30 kW päikeseelektrijaama maksumus on 45000 €, kujuneb aastaseks hoolduskuluks 225 €. Samuti võib hoolduskulu arvestada toodetud aastase MWh järgi, kus üks MWh maksaks 5 €, mis teeb 30 kW päikeseelektrijaama 30 MWh aastase toodangu juures hoolduskuluks 150 €. Eestis võiks samuti arvestada sellega, et vähemalt kord aastaks vaataks hooldustööde teostamiseks pädev isik kogu süsteemi üle ning iga installeeritud kW kohta kuluks pool töötundi ehk maksumus oleks siis hinnanguliselt 10 €/kW aastas, mis teeb 30 kW süsteemi maksumuseks 300 €.
Lisaks tuleb päikesepaneelide süsteemil kord eluea jooksul ära vahetada inverterid, kuna nende opereerimisajaks peetakse 10-15 aastat.
Päikeseelektrijaama taaskasutusse viimine
Päikesepaneelide eeldatavaks elueaks peetakse 25 aastat, mille järel on võimalik paneelid kas suunata taaskasutusse või endiselt edasi kasutada. Päikesepaneelidel peaks ka peale seda perioodi olema alles vähemalt 80% esialgsest nimivõimsusest ning kui arvestada peatükis 4.1 mainitud degradatsiooni näitajat 0,25% aastas, mis võiks kehtida Eesti klimaatilistes oludes, siis võib peale kahtekümmet viit aastat töötsüklit olla endiselt alles üle 90% nende nimivõimsusest. Siiski tuleb arvestada, et olenevalt katusekonstruktsioonist vajab iga hoone katus iga paarikümne aasta tagant vahetust, mille käigus tuleb päikesepaneelid ajutiselt eemaldada või nendest loobuda. Lisaks kõigele muule arenevad päikesepaneelide tehnoloogiad pidevalt ning kui päikesepaneelide paigaldamine on peale nende eeldatavat eluiga enda säästlikkust tõestanud, siis oleks tulevikus mõistlik paigaldada ka uus päikeseelektrijaam. Samas, võimalusel on soovitatav päikesepaneele kasutada ka peale 25. aastat, kuna selleks ajaks on päikeseelektrijaam ennast ammu ära tasunud ning toodab endiselt tasuta elektrienergiat.
Kuna päikesepaneelide turu tuleviku olukorda ei ole võimalik ette näha, siis paneelide jääkväärtust on raske ennustada. Päikesepaneelid on tehtud erinevatest väärismetallidest ja materjalidest nagu alumiinium, klaas ja pooljuhtmaterjalid, millest saab taaskasutusse suunata vähemalt 80%. Kuigi praegu ei ole taaskasutustööstus suur ning eelkõige taaskasutatakse transpordis kahjustada saanud ja tehasepraagist tulenevaid päikesepaneele, siis alates 2025. aastast on oodata selle tööstuse hüppelist tõusu. Päikesepaneelide taaskasutusse võtmiseks tekib teatud nõudlus, mille järel suured ümbertöötlejad hakkavad kokku ostma vanu päikesepaneele, et saada nendes sisalduvaid materjale. 2025. aastaks ennustatakse, et päikesepaneelide ühe taaskasutatud vati hinnaks kujuneb 0,58 $ (0,42 €) ja 2035. aastaks 1,21 $ (0,88 €), mis tuleneb toormaterjalide maailmaturu hinna tõusust. Ennustuse kohaselt võib kokkuostu hinnaks kujuneda 10-20% esialgsest päikeseelektrijaama hinnast. See tasuvusaega aastates ei muuda, kuna päikeseelektrijaama eluea lõpuks on see eeldatavasti juba ammu kätte jõudnud. Päikeseelektrijaama taaskasutusse viimise võimalus tähendab omaniku jaoks eelkõige seda, et tulevikus saab ta teatud raha investeeringust tagasi.
- Käesolev artikkel on katkend Mihkel Mahlapuu 2014. aasta TTÜ magistritööst teemal:
“Päikeseelektrijaama toodangu simulatsioon ja majanduslik analüüs linnatingimustes asuvatel hoonetel”